fbpx

Jaapani tušimaal jäädvustab hetke. Kodukolle 2006, nr.4.

Tiiu Tulev-Soots`i artikkel ajakirjas Kodukolle, 2004, nr. 1.

Jaapani tušimaal — suibokuga, nagu paljud teisedki jaapanlikud nähtused (näiteks aiakunst, teetseremoonia ja zen-budism) on sinna jõudnud Hiinast. Saareriigi eraldatus on vorminud need kunstid omapäraseks nähtuseks, kus kõik on omavahel seotud sümbolitega ja mõjutatud erinevatest valitsevatest religioonidest. Jaapanlase mõttemaailma on mõjutanud sinoism ja saarestiku omapärane loodus, taoistlik filosoofia ja budistlik religioon.

Jaapani graafika peen, meisterlik ja keskendunud tušimaal talletab möödalibiseva hetke ilu ja mõtte. Selles on ühtaegu nii seisund kui inspiratsioon, mis on võrreldav haikuga.

Tušimaali juured

Vanimad tušimaalid pärinevad Hiinast 5. sajandist eKr ja on 2500 aastat vanad. Hiinas peetakse kalligraafiat üldse kõige kõrgemaks kunstiliigiks. Miks? sellepärast, et hiina hieroglüüf, õigemini ideogramm, on juba oma olemuselt pilt. Hiina kalligraafia võimaldab suurimat abstraktset visuaalset kunstilist üldistust minimaalseimate vahenditega. Tušimaal on selle jätk. Kalligraafia ja tušimaaliga tegelesid Hiinas haritlased, ülikud ja keisrid, kuid ka käsitöölised. Jaapanisse jõudis tušimimaal 13. – 14. sajandil.

Tušimaali põhiolemuseks on edasi anda harmooniat ja ilu, tajuda seda läbi looja. Erinevalt Lääne kunstist ei väljendata oma negatiivseid elamusi. Jaapani tušimaali põhinõudeks on elavus ja hingestatus. Iseloomulik on maalimine tuši erinevate hallide varjunditega. Maalitakse ühe hinegetõmbega, kergete täpsete pintslitõmmetega, kusjuures iga joone tõmabmine on välja töötatud nii, et see oleks kõige optimaalsem ja üldistavam antud kontekstis. Neid võtteid võib harjutada kaua, et saavutada vajalik meisterlikkus spontaanseks eneseväljenduseks.

Tušitööd ei ole võimalik parandada, seepärast peab käsi olema äärmiselt kindel. maalimine toimubki meditatiivses seisundis, kus kunstnik ei tähtsusta oma ego, vaid lahustab selle objektis — nii talletub ka objekti energia pildis ja kunstniku elamus jõuab vaatajani.

Pintslitõmme tühjas ruumis

Jaapani tušimaali kompositsioon on alati asümeetriline. Tühi ruum pildid väljendab kõiksust, avarust, hingestatust. Inimest kujutatakse jaapani tušimaalis pisitillukese olevusena looduse taustal — osana kõiksusest, mitte loodust ümberkujundavana.

Värvilises tušimaalis — tansai sumi-e — kasutatakse lisaks tušile jaapani akvarelle. Värvitoonid on väga peentes nüanssides, mitte kunagi räiged. Värvustega on jaapanilastel tugev assotsiatiivne suhe. Maalitakse bambusvarrega pintslitega käsitsi valmistatud beberile (washi), mis imab vett; vahel ka siidile.

Jaapani tušimaal koosneb kolmest osast — kalligraafia, tušimaal ja templilõige. Esimese templi lööb töö autor; sageli annab see võtme kogu teose mõtestamiseks. Järgmise templi lööb pildi omanik. Templite arv näitab, mitu korda on pilt omanikku vahetanud.

Jaapani tušimaali harrastavad ka Lääne inimesed. See pakub meeldivat vaheldust igapäevaellu ja mõjub väga rahustavalt. Kõige õigem on tušimaali harrastada kogenud meistri käe all. Jaapani tušimaali algteadmisi saab omandada ka Eestis vastavatel kursustel. Tallinnas on tušimaali alustega võimalik tutvuda nt Maalistuudios Tatari tänavas.

Jaga:

Leave a Comment

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Scroll to Top