Õhtuks jõudsime teise lennuga Huashani. Hotell on enamvähem. Hommikusöök aga kummaline. „Ämblik” päästis asja. Olen hieroglüüfid (mis kuuluvad ju egiptlastele) ämblikeks ristinud ja kui ükskord auto alla jäänud suurt päris ämblikku nägin, siis ütlesin Jansale, et näe, hieroglüüf. Vot. Niisiis näitasin eesti-hiina vestmikust kahte „ämblikku” – „keedetud” ja „vesi”, mispeale selle ka saime ja sinna ise lahustuva kohvi tegime. Kõik olid häpid.
Pettumuseks osutus, et kuumaveeallikad Kollase mäe (Huashan) jalamil, mille peale sai loodetud, et oma tai-chist haigeid liikmeid leotada, olid remondis. Mõtlesin et ok, puhkan mägedes. Sest puhkust ma vajasin.
Olin algusest peale otsustanud, et ise ma üles ronima ei hakka, vaid sõidan tõstukiga. Mõtlesin ka, et siis on hea seal veidi tipus ringi vaadata ja alla tgasi. Kerge puhkusemoment nagu või nii. Oleks ma teadnud mis mind ees ootab, oleks alla jäänudki. Nimelt ootavad tipus ees terved mäeahelikud treppidega, ikka ühest pilvelõhkujast üles ja taas alla. Kuuenda meele abil olin ostnud jaltuskepi, minnes kaasa üldise ostubuumiga. Tänu sellele ma ellu jäin. Ise ka ei usu, et suutsin terve päeva üles-alla ronida, kusjuures ega peatuda ei saa, kui oled kord alustanud. Lihtsalt pead edasi minema kui tahad ükskord alla saada. Noh, olime kuulnud ka kuulsast päikesetõusust Huashanil. Selle nautimiseks ronisime välja mäe põhjaplatoole.
Ööbisime koos 12.hiinlasega mina naiste ja Jaan meeste toas kahekordsetel naridel pooleldi riides ja kuulates poole ööni kuidas rahvas pidu pani. Üles ajasime ennast kell 3. aga meil olid valeandmed, sest kell 3 oli veel täiesti pime nii, et ei näeks käiagi. Kella kuue ajal hakkas rahvas trügima platoo vaatekohtadele. Päikesetõus jäi mustvalge paleti raamidesse, mis oli väga üllatav. Muidugi oleneb see ilmast. Tagasi tõstuki juurde kõndisime jälle tunde ja põhiliselt ülesmäge. Vaated mäelt on muidugi tõesti ilusad. Probleemiks on hiina turistide rohkus seal. Vaikust pole praktiliselt hetkekski, vastupidi, on kõva lärm ja lausa karjumine.
TIIGER JA DRAAKON
Alla jõudes saime mingi takso ja taas hotelli. Interneti teel broneeris Jaan Shanghais hotelli ja võisime asuda ümberkaudseid UNESCO kaitse all külasid avastama. Võtsime autojuhi ja sõitsime läbi kolm küla mis olid tõesti vanad, suured ja omapärased. Ühes nendest filmiti ka „Tiigrit ja draakonit”. Panin tähele, et majad olid eranditult valged ja katused mustad. Seletus asjale seisnes selles, et selline kombinatsioon oli tulnud mustvalgest päikesetõusust Huangshanil, mida eelpool kirjeldasin. See oli omamoodi feng shui, sest taheti olla kooskõlas looduse värvidega. Ostsin pintsleid ja õhtul taas lennujaam ja teele Shanghaisse, mõnusasse hotelli, et end välja puhata. Veetsime selles suurlinnas 4 päeva.