Päevik: ” Shanghai muuseumi järjekord oli üüratu aga pidasime vastu. Oli väga ilus näitus vanadest pronksesemetest ja pronksivalumeetodist. Mulle kui tarbekunstiajalugu õppinule oli see huvitav. Lisaks veel korrusetäis Ming-mööblit ja korrus tušimaali ja kalligraafiat.
Hiljem istusime Inimeste väljakul, kus 2 noort üliõpilast tahtsid meid haneks tõmmata tuntud teemajatrikiga.
Järgmisel päeval seisime veel üüratult pika pooleteisttunnise saba et külastada Shanghai 2008.a. kunstibiennaali.” Väga positiivne kogemus. Enamus töid olid lahendatud video, foto ja muude installatsioonidena. Oli ka maalikunsti osa. Selles oli valdavaks fotot , videot ja isegi multifilmi matkiv laad. Teemaks oli linnastumine ja sellega seonduvad keskkonna, poliitilised ja sotsiaalsed probleemid. Samad mis igal pool maailmas. Õhtu veetsime jazzklubis, millised on Jaani lemmikkohad. Ja kus me ka käinud poleks, ei ole kunagi tulnud pettuda. Sai ka kõvasti poodeldud ja soodsaid oste sooritatud. Ja muidugi laevasõit läbi tuledesäras linna on alati ilus elamus.
Puhkepäevad, kus tegelikult eriti puhata ei jõudnudki, möödusid Shanghais kiiresti . Järgmine sihtkoht oli jälle põhiliselt meie võitluskunstidega seotud. Nimelt on hiinas 2 keskust, kuhu on koondunud parimad sisemiste kunstide ja kung-fu koolid: Shaolin ja Wudangshan. Meie sihtmärgiks oli viimane. Oleme aastaid tai-chid harjutanud ja oli kogunenud hulk küsimusi millele me eestist polnud vastust saanud. Seepärast otsustasime n.ö. algallikaid uurida.
